Mig jootmiseks nimetatakse keevitusviisi, kus CuSi või mõne muu vasesulamist traadiga keevitatakse näiteks tsingitud pinnakattega teraslehte eesmärgil, et keevituse kuumus ei põletaks tsingikihti lehelt ära.

Protsessi fenomen peitub selles, et kasutatava keevitustraadi sulamistemperatuur (1026 C) on alla põhimaterjali ehk terase oma (1540 C) ning keevitamise ajal ei toimu põhimaterjali ja keevitustraadi kokkusulamist. Tsingikiht sulab küll hetkeks keevisliite tagaküljel üles, kuid suure keevituskiiruse tõttu ei jõua sealt aurustuda, mistõttu tekkiva joodisliite kõrval säilib teraslehe tsingikate.

Protsess on laialt levinud näiteks autotööstuses, kuna tekkiva joodisõmbluse mehaanilised näitajad on piisavad, moodustades CuAl8 traadi korral terase endaga võrreldava tõmbetugevuse.

Keevitamiseks sovivad kõik poolautomaatsed seadmed, mis kvaliteedi ja tekkivate pritsmete seisukohast võiksid küll olla invertervooluallikaga. Täiesti pritsmevaba ja väikseima soojussisestuse põhimaterjali annab aga impulss-keevituse kasutamine (näiteks Kemppi Kempact 3000 Pulse).

Tutvu ka eestikeelse koolitusmaterjaliga MIG-jootmisest: Tsingitud materjali MIG-jootmine traadikeevituse abil.